Kõik probleemid on mõtete loodud illusioonid.

Kas tõesti on "meie elu" - füüsiline eksitents nii lõppmatu et raiskame aega tegelikult tühiste ASJADE peale
Hetkel maailma majandusliku tasakaalutuse pärast oleme ehk isegi lähemale jõudmas iseendale.

Oleks juba ammu aeg mõista et nurisemine ja vingumine ei vii meid kuhugile.

Siin on mõned toredad laused igapäevaseks kasutamiseks:

"Kõik probleemid on mõtete loodud illusioonid."

"Tegele probleemidega nende esinemise järjekorras."
"Ära samastu oma mõtetega."
"Miks see kõik just minug juhtub?"

Probleem kujutab endast olukorda mida sa veeretead oma peas, ilma et sul oleks kavatsust või võimalust sellega midagi peale hakata ja sa muudad sellega probleemi osakeseks endast. Sa unustad ära Olemise. Elamise olevikus just selles hetkes just praegult.
On küll algul raske praktilises elus ilma mineviku ja tulevikuta hakkama saada, aga ometigi on olevik väga oluline.Kõik minevikust saadud kogemused on siin ja praegu abiks, kui oleme neilt õppinud.
Ärevus , pinge, stress, mure-kõik hirmu vormid- tekivad liigsest tulevikust ja vähesest olevikust. Tekivad süümepiinad,kahetsus,vastumeelsus,kurbus,kibestumine.

Pole kerge öelda lahti materialismist, sest Materialism on meie aja Usk.

Oleme harjunud ennast maandama sisseoste tehes, televiisorit vaadates ja arvutimänge mängides, hullematel juhtudel ka antidepressante võtma. Kas sellest siis on kasu? Kui millegisse piisavalt uskuda siis ehk ongi. Kahjuks aga on see kõik ajutine ja meelepett.

Buddha ütleb, et valu ja kannatused tekivad soovist või tahtmisest ning vabanemaks valust tuleb vabaneda soovidest.

Kas pole see siis ülim tõde? Elades igapäev ainult tulevikule muretsemas ja mineviku varjuga ei saagi me kunagi sisemist rahu tunda. Meil lihtsalt pole aega selleks. Mõtted ehk siis muretsemine ja põdemine võtavad kogu aja. Et kuidas siis jõuda jõuda sinna kus pole mõtteid ?

Alustagem siis sellest et oleks vaja aeg maha võtta enda jaoks ja minna metsa....

Paljud šamaanid usuvad , et puud on inimeste sugulased. Oleme ju nendega kehaehituselt sarnased, ainult et inimese juur asub peas, käed ja jalad aga sarnanevad okstega. Jalutades metsas otsi endale sobiv puu. (Sobiv-tunnetad just sele puu vastu erilist sümpaatiat või tekivad mingid huvitavad tunded või tundmused selle puu läheduses. ) Seisa puu alla ja lihtsalt ole... vaata kuidas tuules puu oksad liiguvad ja liigu nendega kaasa. Ära mõtle millegile, nemad ju ei mõtle nemad lihtsalt on. Ja kui uurid puud , püüa mitte millegile mõelda ega mõista ,kuula puud ,siis ehk õnnestub sul tunnetada, et vot siit oleks nii mõndagi õppida. Nemad ju lihtsalt on. Ei muretse nad ilma pärast ei haiguste pärast ja olenemata kõigest kasvavad nad ikka ja püsivad aastaid kui mitte aastasadu. Kui nüüd püüda natukenegi selgusele jõuda mis meiega toimub seal puu all kui me seal seisame ja lihtsalt oleme ning püüame oma mõtte jadast vabaneda- see ei pruugi õnnestuda esimesel korral sest meie mõttevool tuleb peatada- kas pole mitte selline mõnus vaikus, muretu tunne? Või tekib mingi seletamatu hirm? Võib ka nii olla, sest meie mõistus kardab teadmatust ja pole harjunud V a b a olekuga. Hinga rahulikult sisse ja siis välja. Pane silmad kinni kui tunned ennast nii paremini.
Kui me vaid suudaks seda olekut igapäeva elus rohkem kasutada...aega maha võtta iseenda jaoks. Selleks ei pea ju metsa minema, kujutada endale ette et oled metsas. Kuulata nii u 10 min rahustavat muusikat ja kujutle endale ette neid kohti looduses kuhu igatsed minna. Lase oma mõtetel uitama. Tähtis on see, et teed seda kohas, kus keegi sind segama ei tule. Sooviatatv on mobiil telefon ka välja lülitada. 10 min pole ju palju, aga piisavalt et meelerahu säilitada või leida. Harjuta seda iga päev!

Mõttemaailma lõksus -vormis- ära tõlgenda kõike